Vedellämmastikus käinud roosa põrkepall.

Nii täna peale kooli läksime Maruste Miniga Vanemuisesse, sest seal oli mingi füüsika katsed/ettekanded.
Algul torkas kohe silma mingi robot, kes reageeris ütlustele ja ajas ise ka juttu. Teine mõnus asi oli tõukeratas, mille rooli keerates paremale, liikus ratas hoopis vasakule ja vastupidi. Seega juhtme ajas kohe kokku ja sõita oli väga raske, kuna kukkudes üritasid ennast päästa ja keerata teises suunas, kuid hoopis raskendasid enda kukkumist. Mõnus.
Nii siis kuulasime sissejuhatust ja mingit sellist ettekannet, kus sepik tahtis, et inimeste liikumist ja iseloomu ja värke saaks kaardistada, or sth. See ei pakkunud eriti huvi ja läksin vaatasin keemiakatseid, kus istusin esimese rea ette kohe maha ja oli hea koht, sest nägin, kui sepik ajas vedelat lämmastikku põrandale, pall, mida ta lämmastiku sisse toppis ja ära jäätus lendas minu juurde ja minu juurde tuli ka õhupall, mida ta vedela lämmastikuga täitis. Seega sain ma endale jäätunud roosa põrkepalli ja oranzi õhupalli.
Siis kuulasime veel mingit ettekannet robotitest ja kasisime koju ära. Kalev viskas mind ära. Küll on mõnus, et sõpradele hakkavad autod tekkima, sest nüüd on vähem jalavaeva. wo hoo.