FOLK! päev 2 & 3

Meil Robiga oli kindel plaan ärgata kohe hommikul kell pool9, kuid kui äratuskell plärisema hakkas ärkasin mina üksinda ja mõtlesin et poh ja magasin edasi...
Kui lõpuks kõik ärkasid, siis keegi eriti heas tujus kohe polnud. Eltsul oli tekite vastikult külm magada, rokki ja robi madrats oli tühjaks läinud, aga minul polnud oma kahe padja peal midagi viga ja olin rahul. Ahjaa pohmell ka enamustel.
Ronisime püsti ja värskenduseks läksime maja kõrval asuvasse Palo järve ujuma. Püksid puudusid..näkki. Pesime pea ära ja rokk tegi põõsasse häda. Ok langesin liiga detailidesse.
Igastahes edasi liikusime hommikusöögile "Viljandi" kohvikusse ja ajasime juustušnitsli jälle sisse. Ahjaa Parmott ühines ka meiega. Edasi mõtlesime, et võiks lihtsalt randa minna ja pikali heita ja vaadata, kuidas Wakecampis sõidetakse. Lõpuks tekkis kellegil aga idee paat laenutada ja kui rokk oli pool tundi järjekorras seisnud, siis saime minna aerutama...robi omas mingi paadiga kuti kiirendusvõistlusel ära ja mingi hetk sõitsime lihtsalt hooga roostikusse kinni ning passisime seal...aeg läbi sõitsime tagasi. Btw lained ei ole pohmelliga head.
Rannast kõndisime lavade juurde, aga kuna ma eriti kõndida ei viitsinud võtsin ühendust Masti ja Paulaga, sest nad on laisemad ja nagu arvata oligi istusid nad Rohelise lava ees(tasuta lava). Istusin maha, kuulasime iirlasi, naersime mastiga paula üle, kuna tal on nüüd tüdruk ja vaatasime kuidas üks nahktagis vend meie ees punast riba tekitas ja kui ta ära läks, jälgisime hoopis väikseid lapsi, kes selle sisse mängima tulid..armas. Mul tekkis lihtsalt jõhker vesika isu seal istudes ja peale pikka vingumist läksimegi okse juurest ära telklasse "Härma sektorisse", kus oli lihtsalt paksult meie kooli omade telke täis..aga jah paljud hakkasid juba sealt ära minema.. Polnud hullu, hakkasime parajasti vesikat üles sättima, kui saabus üks kutt, kes ka eile meiega oli vesikat teinud ja kutsus meid enda juurde tegema...läksimegi...seal olid mingi 8tonti, kes viskasid nalja ja üldse mõnus oli. Aga...vihma hakkas tibutama, kuid me ei hoolinud, vähemalt mina. Aga kui juba jõhkralt sadas, läksin siiski teistega koos ära. Liikusimegi siis mina Mast Paula kolmekesi oma telgi suunas nii, et üks hoidis veikat, üks tõmbas ja üks chillis kaasa ja ootas järjekorda. Nii tuli meile vastu mitmed sepikud ja küsisid ka lahkelt maffi ja seda nad ka kõik said. Nagu super mõnusad ja lahked inimesed on ikka folgil, siis tuleb ise ka olla! Telgi juurde jõudes vihma sadas juba liiga võimsalt, kuid telki ei tahtnud minna ja istusime suure puu alla varju ja tegime seal piipu...ühel hetkel aga Mast ja Paula liikusid kontserdile ja mina jäin üksi vesika sütt lõpetama...aga kohe ühinesid minuga ka viis suvalist sepikut ja jälle oli chill olla. Piip tühi ja sepikud läinud, mõtlesin magama minna, aga vesikas oli une ära ajanud...aga vähemalt oli ka vihm üle jäänud ning läksin Rohelisele lavale, rokki robi ja parmottiga kokku saama...mast ja paula ühinesid ka varsti ja kuulasime head muusikat.
Vesikas aga oli kõhu tühjaks ajanud ja liikusin kohe masti ja paulaga sööma...loomulikult „Viljandi“ kohvikusse...sõime ja ajasime juttu ning saime kõhud mõnusalt täis. Hakkasime ära liikuma, aga VIHM! Nagu eriti jõhker vihm. Aga polnud hullu, tuli säilitada positiivsust ja kõndisime pohhuilt vihmas hoolimata telkla poole. Teistel oli muidugi olemas keebid ja mina ligunesin nummilt läbi ja lõpus meenutasin märga karvast nartsu. Ahjaa nägime ka endist karvast paraleeli kutti üksi telefoniputkas passimas ja ootamas vihma lõppu(lol, see lõppes 4tunni pärast).
Telklasse jõudes panime telgis üles vesika ja katsime telgi ukse kilega nii, et saime ise välja vaadata ja valgus tuli ka sisse...muretsesime tuld ning hakkasime tegema....Mingi hetk oli telk mõnusalt tossu täis juba ja parmotti kammis see suht ära ja hakkas ümisema, mina aga hakkasin suitsurõngastega tegelema ja oskan nüüd hästi. Ajee. Nii me siis tegime vesikat, vahepeal kaarte mängides 2tundi ja pea oli paks...Mast, paula ja parmott otsustasid aga kontsertile taas minna, kuid kuna ma ei viitsinud maksta, siis panin silmad kinni ja jäin kohe magama. Tundus, et tegin ka kohe silmad lahti ja paula tegi vesikat ja teised ootasid järjekorda. Küsisin, et kuna lähete ja sain teada, et nad olid sealt tulnud just. Pool tundi und kulus ära ja jätkasin vesika tegemist. Nii me siis istusimegi telgis ligi 4tundi ja tegime vesikat ning tegelesime eri asjadega ning lõpuks liikusime parmottiga poodi jookide järgi, kuna poole tunni pärast pidi alko müük lõppema. Kiirustasime ja me olime umbes viimased, kes veel juua said. Saime kokku ka rokki ja robiga, kes olid bussijaamas 4tundi busse ootanud, kuid peale ei mahtunud. Nukker. Ühinesid meiega ja liikusime telklasse, et teha vesikat igaksjuhuks.
Vesikas tehtud liikusime Katjuuša juurde rokkiga, et ma saaks sealt oma asjad võtta ja rokk tahtis seal ka midagi teha. Kogu tee jõime ja kohale jõudes oli tuju mõnusss ning korjasime siis sealt mu koti ja Katjuuša kaasa ning läksime valgevenelaste kontsertile, mille pilet oli 120kr...mõtlesime kas minna või mitte selle raha eest, kuid kui kuulsime, et mõned sepikud ronisid vetsu lähedal asuvast aia vahest sisse, siis tegime rokkiga sama ning hakkasime seal sees teisi otsima...aga üllatus üllatus, mingi tunande inimese seast polegi sõpru eriti lihtne leida, eriti kui nad kargavad veel lava ees rahvamassi sees. Ei leidnud ega leidnud ning lõpuks läksime ostsime lihtsalt õllet. Rokkil aeti see muidugi kohe ümber ja ta ei saanudki lonksu, kuid minult siiski sai. Lõpuks leidsime Härmakate laua ja ajasin seal inimestega kõvasti juttu ning vahepeal käisime rokkiga ka otsimas teisi veel, kuid leidsin ainult mari ja ajasin natuke ka temaga juttu ning hüplesime lava ees...aga miski nagu häiris hüpates..nimelt laest tilkus vett, kuid ärge muretsege, see polnud vihm vaid hoopis HIGI, mis oli kondenseerund or sth. Vastik. Tilkus ja tilkus ning varsti liikusime sealt rahvamassi juurest ära ja kohe oli ka paus ning belarussi kutid ronisid puhkama. Me läksime aga välja õhku hingama ja saime kokku ka parmottiga, kes oli seal samas. Kohe nägime ka masti ja paulat ning lõpuks olid kõik koos. Hästi. Ruttu uued õlled sisse ning läksime edasi kargama, kuid nüüd juba suure gruppiga. Ma karglesin nagu segane ja kui skulptor Tauno Kangro minust möödus, sain talt veel õlaga mõnusa hoobi. Polnud hullu ja karglesin edasi...Tauno jäi enamvähem minu kõrvale ka seisma ja hakkas kisama „HEI!“, „HEI!“, „HEI!“ valgevenkude rütmis ja kisasime kaasa. Siis aga hakkas Tauno naisi sebima, kuid sai kurvalt korvi. Ärge muretsege..lõpus sai ta selle naise vist siiski kätte, kuigi nagu ta sõbranna mulle rääkis oli tollel juba abikaasa olemas. Njah, kuulsus ikkagi, oma nahast vestiga taaskord, mille ta läbi higistas ja see kohe näitas kuti powerit! Aga jah me ikka karglesime nii kuis jõudsime ja isegi kui ülejäänud rahvas jäi seisma, siis mina ja mast karglesime ikka. Muidugi kuni ma sain talt õlaga lõuga ja ige katki läks. Polnud hullu karglesime edasi...nii jõudis kätte ka teine puhkus ja peale istumist läksime tagasi karglema.
Asi kestis neljani ja kui valgevenkud enam ei jõudnud, aga rahvas kisas lisalugu vene aktsendiga veerand tundi järjest, siis Falck neid ja meid lõpuks minema ja tuli koju tuikuda. Muidugi peale seda, kui me magava rokki üles olime ajanud.
Telklasse jõudes oli kell juba pool viis, kuid kuna meil oli plaan rokkiga minna kella 6:50’sele bussile, siis tahtsime kella kuueni üleval olla ja siis minna bussijaama...
Pidasime ilusti vastu poole kuueni, kuid siis leidsin ma veel ühe õlle ja kui me rokkiga mõlemad pool ära jõime oli see viimane piir. Mast ütles, kuna ma ise ei mäleta enam seda kohta, et ütlesin, et heidan korraks enne minekut pikali ja teised liikusid ka varsti magama ära ning teiste jalgade peale vajus sisse rokk, kes jäi paugu pealt magama.

PÄEV 3.
Ärgates oli mul ruumi vast mingi 15cm laiuses ja keerata ennast ei saanud, kuna rokk magama risti üle kõigi ja ta oli mõnusalt raske. Lõpuks hakkas telk tühjenema ja kui mina lõpuks üles sain masti äratamise peale, oli buss juba viis tundi tagasi ära sõitnud ning suht sitt oli olla. Aga! Rääkisin Ulenshpigeliga, kes oli ka koju liikumas autoga ning 30kr eest saime ilusti autoga tartu. Ajee!
Tagasi sõites kuulasime Beavis & Buttheadi kasseti ja tuju läks heaks. Ikka kaks supernaljakat idiooti on need kutid.
Tartusse jõudes mõtlesin kohe magamise peale, aga vot sulle nalja...pidin hoopis puid kaks tundi riita panema.

SUPER ÜRITUS! JÄÄN JÄRGMIST OOTAMA. Siis muretsen küll folgipassi endale.