laupäev, august 06, 2005

tartu-pärnu-kihnu

Nagu eelmises postituses kirjutasin, siis mängisin wolfi nii kaua, et sain voodisse alles kell kuus ja kohe ei saanud ka magama jääda, sest silmad jooksid vett...oioi. Panin äratuse kella poole kümneks, sest start pidi olema 11, kuid muidugi magasin sisse ja ärkasin Pissu kõne peale 20minutit enne starti ja hakkasin ruttu rabelema, et jõuda midagigi kaasa võtta. 2minutit dušši, hambapesu, osad asjad kokku ja Pissu oli juba Miniga mu ukse taga, et visata mind ja paulat bussi peale, kuna muidu me poleks jõudnud lihtsalt. Aega oli vast mingi 6minutit ja Pissu andis gaasi, kuid täpselt enne bussijaama läks tuli punaseks ja võisime foori tagant jälgida, kuidas me jäime minut hiljaks ja ekspressbuss sõitis minema...krt, kuid polnud mõnes mõttes hullu, sest järgmine buss(kiirliin) läks juba poole tunni pärast ja kuna mul polnud ka hommikul aega süüa, siis nüüd saime macis kõhu täis suurest einest ning läksime tagasi bussijaama ja kohe bussile..
Bussi jõudes ajasime tsipa juttu ja jäime kohe magama. Pidevalt ärkasin üles ja magada ei saanud, kuid suure sundimise peale ärkasin lõpuks siis, kui sõidetud oli kaks ja pool tundi...vaatasin ringi...olime kuskil karukakanaatoris kruusa tee peal metsavahel. like wtd, m8? Kiirliin my ass. Buss läbis siis ikka kõik võimalikud kohad ja ootasime, et kuna ta juba üle põllu paneb or sth. Njah järgnevad tund aega ajasime juttu ja lootsime, et lõpuks ometi jõuaks. Vahepeal tuli bussi üks sepik, Turbo Diesel käes ja bussijuhile raha andes kukkus täis peaga talle peale ja ajas siis ennast püsti.
Njah kolga-jaanid ja muud põnevad kohad läbitud jõudsime Pärnu ja nüüd tuli välja mõelda, kus asub Jahisadam. Paula aga leidis selle koha ilusti üles ja peale natukest passimist seal tulid ka teised, kes tulid Pärnu autoga ja läksime jahti.
Sõit kulges algul mõnusalt ja ilm oli ilus ning HM lasi meil ühel hetkel ka vette hüpata jahilt ning selle taga rippuvast mitmemeetrisest köiest kinni haarata ja jahi taga lohiseda. Algul hüppasin siis vette jahi keskelt ja sain köiest ilusti kinni, aga kui teisel korral peakat kargasin ja Lemps natuke segas nii, et sattusin mõni meeter köie taha ja jaht aina kaugenes, siis panin oma olematud kiirujumis oskused mängu ja kroolisin kärmelt köiele järgi. Imestunult jõudsingi varsti selleni ja haarasin kinni. huh. Tõmbasin mööda köit üles ja varsti tagasi laeva, et seekord hüpata vette juba nöörist kinni hoides. seekord kulges kõik ilusti, kuni järsult tõusis jõhker tuul ja jaht pani ajama...enam ei jõudnud eriti kinni hoida ja köis tsipa libises käes. Eriti jõhker oli olla ja kiirus tundus vasikult suur olevat. Tuli välja, et tuul tõusis ootamatult ja HM'il kadus korraks kontroll laeva üle. Polnud hullu ja varsti olime tagasi pardal ning ronisime laeva kuivama. Nüüd tõusis juba suurem tuul ja lained aina kasvasid ning vihma tuli vastikult. Torm? enamvähem jah.
HM, kui kogenenud vend aga tõi meid ilusti Kihnu ära ja mõtlesime, et võiks nüüd sauna või kuhugi kasida, kuid see plaan ebaõnnestus ja saime kogu õhtu hoopis kaarte mängida. Mingil hetkel pakkus M meile aga välja mängu Cent ja hakkasime seda tegema ja pinged aina kasvasid, kuid minu-Pissu meeskond aina võitis. Väga mõnus oli ja öö paiku lõpetasime mängu. Siis ronisime ära oma vooditesse ja mina rutz-maria ja M magasime ühes voodis. Ajasime veel kõvasti juttu ja jõin oma õllesid ning lõpuks saime kolme paiku vast magama.