Oeh.

Kool algas...
Kõik kordub uuesti(ok kümnes klass oli natukenegi huvitav, kuna siis toimusid väiksedki muudatused).
Väljas toimub jälle see sama aktus, nagu iga aasta on olnud, kus Saska loeb samat kõnet, Shaté inimesed teevad tantsu, keegi peab kõnet(kuid kuna tehnika on sitt, siis pole seda taha ridadesse kuulda), keegi laulab ning siis ruttu klassidesse, et saada võimalikult head kohta...aknapoolne rida eelviimane pink on täitsa mõnus minu arust.
Klassi astub taaskord see sama mitte mõnus klassijuhataja ning kardad, et kohekohe tuleb TK.
Saad kätte tunniplaani ning kasid minema.
Lähed poistega traditsiooniliselt valgesse ning sealt edasi raudteejaama taha. Osad võtavad õlled, mõnel(mul näiteks) eelmisest õhtust süda paha ning pole isu.
Kõik kordub lihtsalt iga aasta.

Nojah igastahes sealt läks juba huvitavaks.
Ajasime päris pikalt juttu, inimesi aina tuli ja läks ning vahepeal oli ikka päris 20ringis meid.
Lõpuks otsustasin koju ära minna, kuid kuna autos kohta polnud, ei viitsinud koju minna ning läksin parem Paula poole, kus ta teistega vesikat tegi. Mõnulesime siis seal juttu ajades ning vesikat tehes(vee asemel piim. tulemus: parem), kuid kuna mul, nagu juba öeldud oli eelmisest õhtust pea paks, siis hakkas see vaikselt valutama ja enam ei tahtnud. Inimesi jälle tuli ning läks, aga mina passisin aina seal. Panin paula külmkapist rotti ning vaatasin pilte ja mängisin teistega legodega.
Ühel hetkel pidi paulal aga mamps koju tulema ning liikusime minema...kalle juurde. Sõime, lasime autoga natuke ringi kuulates Toks Toks PARATOKS! laulu ning vaatasime FHM'ist ilusaid naisi.
Peale seal olekut korraks koju, wolf tööle, natuke mängu ning edasi Kašmaari poole. Passisime siis seal diivanil ning vaatasime telekat, osad võtsid ka õllet, kuid kuna mul käib teadaolevalt karsklus(mitte eriti edukalt), siis mina olin korralik.
Seega oli väga sisukas ning igal pool käimis päev ning lõpuks vajusin väsinult magama sättides mobiili mootorratturhiirte ajaks helisema, kuid loomulikult magasin taaskord sisse ning koolis kuulsin, et tegu oli magnetmehe osaga. vot nii.
Hommikul oli väga masendav ärgata mõttega, et nüüd algab kool. Kuigi ma olin suve viimased päevad seda kooli juba ootanud, siis peale esimest paari tundi eriti kooliisu enam polnud. Õpetajad ajavad jätkuvalt oma seosega pasa juttu, kuigi mingit loogikata asjas ei näe ning passid niisama. Õpetaja Jane oli väga mõnus. Rääkis rõõmsalt oma abielust ja viimasest päevast vaba naisena ning vastutasuks laulsime Ruz Mariaga talle laulu "Suvi", ehk siis tema uut perekonna nime. Sellele tunnile järgnes meil keemia, kus meil on uuš õpetaja, keš šušištab s-tähte. Muidu vb mõnus mees, aga ma ei saanud kohe midagi tema tunnis aru.
Kool on küll masendav, kuid otsen harashoo on selle juures see, et kui koju saad on tuju väga hea.