Hoi-hoi!

Riisusin lehti, isa tegi sama, äkki vaatan selja taha ja isa räägib mingi tondiga juttu ja surub tal kätt. Riisusin edasi. Hiljem isa rääkis, et vaatas, et oh vana hea sõber läheb mööda..
Ütles siis ruttu: "Tere, pole ammu näinud!"
Tont: mõtles korraks ja vastas "oi ei ole ja!"
Isa: märkas ära, et eksis mehega, kuid ei tahtnud häbisse jääda. "Kuidas läheb?"
Tont: selline nägu peas, et krt ei meenu, kes see on, aga häbisse ka ei taha jääda "hästi, muide vaatan, et lehed on juba täitsa alla kukkunud, paistab, et jääb viimaseks selle sügise riisumiseks."
Isa: pabinas "oi on hästi jah."
Tont: tahaks juba ära saada "no okei ma pean minema nüüd."
Isa: huh, vedas "no head aega siis."
Tont: liikudes "tsau!"

Minust möödudes oli sellel mehel küll väga segaduses nägu peas, aga muie näol.