Vesipiip, sukavardad, väike My, vorstivõileivad ja uus vaip.

Laupäeval wolfi mängides tuli järsku vesipiibu isu peale...nii siis helistasin paulale ja uurisin asja ning varsti liikusingi masti poole, kelle vanemad olid ära.
Kohale jõudes hakkasime kuulasid mast ja paula muusikat ja my liikus parajasti kööki...muidugi oli ta ära unustanud, et lamp ühendati lahti ning vajutas lülitit...sädemeid pritsis juhtmetest ja tuba muutus murdsekundiks valgeks, mille järel ükski tuli seal enam ei töötanud. kurb.
Varsti hakkasime üles sättima rutzile kuuluvat vesikat, kuid tõmme oli kuidagi halb...ei mullitanud raibe...nii võttiski mast selle vetsu kaasa ja varsti oli kuulda sealt naeru ja mitte eriti rahul olevat vesikapuhastajat, sest ta oli puhastamiseks kasutanud torust neli korda lühemaid sukavardaid ja kui esimesega ta puhastada üritas, seda torust sisse lükates, siis jäi see muidugi räpakasse kohta igasugu tõrvatükkide ja muu solgi taha kinni. Sellest teda muidugi eriti ei heidutanud ja proovis järgmisega seda välja saada...kah ei õnnestunud ja nüüd oli kaks omavahel kinni kiilunud sukavarrast seal sees. Kolmandal korral võttis ta kasutusse pikema ja laiema sukavarda, mis õnneks ei jäänud kinni, aga kasu tast ka ei olnud...nii loputasime lihtsalt toru solgist puhtaks ja kuna tõmmet oli, jätsime vardad sinna lihtsalt sisse. Ikka täitsa faking lõpp missugust roppu käkki sealt välja tuli. Phähh ma olen nagu väga rahul endaga, et ma ei suitseta, sest mine sa tea millised mu kopsud siis oleks(ei suitsetamisele! vähemalt nagu suitsude tegemisele, muud võib teha.). Varsti oli meil sukavarrastega vesi(piima)piip üles pandud ja mast rääkis, et tema uus vaip on ainult 2nädalat vaba, aga kuna väljas oli külm, tegime selle peal ikkagi. vale otsus.
Nii istusimegi neljakesi ringis ja inimesi hakkas aina juurde tulema...2paula sugulast, 2konxi, 1mimmu, 1potsataja ja 1"Head uut aastat" laulja... Masti toa nurgas oli trumm, kapi otsas väiksem trumm, tema toas kitarr ja arvutist tuli ka veel muusikat...nii tekkis selline hipisid meenutav ring. mõnus. Kuigi mast undas enamuse ajast, et ma ta kitarri ei lõhuks, määriks jne. lol. Aga jah popsutades ja juttu ajades tekkis jõhker nälg ja varsti läkski tubli väike my meile vorstivõileibu tegema...oi kui need valmis said, siis läks krabamiseks, kuid minu suunas neid ei saadetud ja nii pidin ise järgi minema, mille peale mast pistis jooksu minu koha suunas, mis oli kõige mugavam. Üritasin teda takistada, kuid tagasi liikudes jäi juhe kuidagi masti külge kinni ja vesikas vupsti pikali maha. oioi. ruttu üritasime sädameid vaibal ära kustutada, kuid oli juba hilja...punases vaibas olid mõned väiksemad ja üks tiba suurem must auk(nüüd oleme mastiga suht tasa, sest tema suutis korra mu terassi peaaegu põlema panna söega, nüüd sain tema vara rikkumisega mina hakkama). Õnneks püüdis vesika müts söe kinni ja positiivsust hoidis üleval ka õige muusika valik, sest just sellel hetkel laulis meile bob: "Dont worry..be happy". njah aga tuju vajus järsku kõigil ära ja meie ring jäi kohati suht vaikseks...ja piibu vabaks, sest my keelas selle ära. põhjusega. Aga varsti oli mõnus jälle edasi olla, vaatasime telekat, tsurkisin luuzi hambaorkidega, toodi meile pangest toitu, mille muidugi luuz meilt rotti pani, edasi mõnitasime natuke paulat meeste ilaülekande eest tema sugulaste ees ja muidu üldse chill oli.
Kelle 1 öösel mõtlesime, et võiks nüüd ära ka minna, kuid maja ees ajasime veel osadega 15minutit juttu ning siis osad koju(nagu mina) ja osad rokki poole edasi...
mul nagu tuju puudus ja läksin parem olin kodus kella neljani üleval. mõnus.
Kui kõik äpardused välja jätta, siis oli chill õhtu.