kolmapäev, november 02, 2005

Buss number7.

Olin enda arust bussiga koju sõites täitsa tubli...ei võidelnud vanainimestega toolide eest ja lasin neid istuma, seisin ukse ees ja tulin kõigil pidevalt peatustes ees ära, et inimesed välja saaksid. Aga ühe korra vaatasin, et bussijuhi kabiini ees on ka kõvasti ruumi, et saan seal seista ja ei peagi välja minema, et neid välja lasta...läksid siis paljud välja, aga siseneja hakkas järsku minu ees lihtsalt kätega vehkima...lihtsalt vehkis ja vehkis ning ei öelnud midagi. Peagi jagasin matsu välja ära, et ta räägib minuga viipekeeles ja arvatavasti seda, et ma eest ära tuleks, et ta saaks pileti osta. Ups.