Esinesin - mõnus oli.

Nagu teisipäeval sai räägitud, määras koori juhataja minu, K-K, siki ja pissu jõuluoote päevaks kogu koolirahva ette neljaks tunniks laulma jõululaule ja lihtsalt lõbustama inimesi.
Kuigi pisikene närv oli sees, kuna ma laulda eriti ei osanud, tegime asja ikkagi väga kenast ära imo. Enamus jäid rahule, kuigi osadele ei meeldinud pissu geinaljad. njah, maitse asi..olen vist muutnud juba imuunseks sellise asja peale, samuti nagu rutzi kõhugaasid ei kõiguta mind eriti isegi siis, kui kõik teised kisavad. No igastahes sai laulda päris paljudega duetti...vene keele õpetajaga "vlesu radilas joolotskat", Kulliga käest kinni Silent Nighti jne. Naerda sai mõnusalt igastahes. Asja juures oli see eriti mõnus, et sain ära viiest tunnist ja pidin käima ainult tööd tegemas Noman'is ja matas tööks harjutamas. Tegelt kõige mõnusam asja juures oli vast ikkagi see, et suutsime enamuse laulma panna..isegi õpetajad kõigi ette ja kui 2-klassi lapsed laulsid koos ingliskeelseid laule, siis vajus mul küll suu lahti..ma ei osanud veel vast isegi selles vanuses korralikult kirjutadagi. Väiksed sepikud olidki kõige mõnusamad üldse ja kõik läks üldse korda. Mulle meeldis ja teistele vast ka.
Kõige haigem asja juures oli aga see, et kui peale kooli läksin koori, siis selle asemel, et koorijuhataja oleks kiitnud või üldse midagi öelnud, saatis ta mu laulmise keskel vihaselt minema, kuna mul olla väsinud tülpinud nägu..no mida fakki..laula ise 4tundi jutti jõululaule ja kui rõõmus nägu sul siis endal on, kui siis pead laulma neid masendavaid laule, mida tema pidevalt välja valib. Miks me ei või kooris laulda hoopis midagi hoogsat ja positiivset? Iga kord see sama masendav aeglane seosetu kräpp, kuidas Päästja on tulemas.
Nii rikutigi mul tekkinud jõulutunne lihtsalt ära. aitäh.