Tuljak.
Meie koori juhataja vist jagas lõpuks ometi matsu ära, et pole mõtet õpetada laule, mis on aeglased, igavad ja üldse ei meeldi õpilastele. Tundub see mulle seetõttu, et viimased kaks laulu, mida hetkel õppimas oleme, on mõnusa rütmiga, positiivsed ja üldse mulle meeldivad. Näiteks täna koju kõndides peale ligi üheksa tunnist koolipäeva oli väga mõnusalt positiivne tuju ja ümisesin ühte kahest laulust("Tuljak") kogu tee.
Tuljakuga esineme 18veebruar ja kui mul viitsimist on, lähen ka kooriga aprillis Saksamaale. Kuigi hetkel ei suuda üldse otsustada, kas minna või mitte. Eriti peale seda, kui kuulsin, et elamine kuskil suvalistes saksa peredes. Jah, te võite küll mõelda, et see on ju huvitav kogemus, aga teie pole elanud ka Poolas Bartossi juures, kuid mina olen! Nädal aega keegi minuga rääkida ei mõistnud, söögiks võileivad, soe vesi puudus jne...praegu küll vaatan tagasi naerdes asja üle, aga uut sarnast kogemust enam ei soovi. Kuigi samas Saksamaale polegi veel võimalust olnud reisida, aga ega see riik ja inimesed mind eriti ei tõmba ka! Seega praegu tundub, et jääb ära...
3 Comments:
ma ütleks, et elu on lühike ja võta mis võtta annab, vahet pole missugune seal värk on, kogemusi ja teadmisi saad ikka ja vahet ei ole kas häid või halbu, huvitavaid kindlasti.
Just.
krt, tekkis isegi nüüd soov minna sinna.
rääkisid vist isegi augu pähe.
Postita kommentaar
<< Home