Mõnusalt rahulik päev.

Päev algas suhteliselt mornilt, kuna taas tuli voodist üles ronida ja kooli kasida. Positiivsust soovides lükkasin riide pannes aga hea muusika peale ja tuju tõusis.
Koolis oli aga uskumatult mõnusalt lebo päev...kaks bioloogiat, kus lihtsalt vahtisid tuima näoga ringiratast. Lisaks veel sarnane tund- perekonnaõpetus, kus sai kuulata, kuidas naised peale menopausi ära pööravad ja muud kasulikku informatsiooni enne sööma minekut. Lisaks veel lokoloogia, mis on tund, kus õpetaja peaks nagu rääkima Eestimaa maaloost, kuid räägib hoopis oma elulugu(Minul on seal tunnis naeratamine on keelatud). Saksa keel möödus samuti ringi vahtides, kuid seda sai teha koos kallega ja nii me hakkasime igavusest hoopis nilbeid sõnu sõnastikust otsima. Tulemus- "Hinter Bumpsen". Lisaks veel kahes tunnis me lihtsalt ei käinud, kuna leidsime, et paula pool vesika popsutamine on kõvasti parem idee. Mina ainsana läksin peale seda ka kooli tagasi, laulsin kooris veidike ning siis liikusin saali, kus me saime alistumisvõidu kossus. 20-0 lõppskoor. Chuck'ist oli taas abi!
Seega päeva võib lugeda kenasti kordaläinuks ja kõigele lisaks ma lähen homme Slovakkiasse, nii et kuidas mul saakski praegu halb tuju olla, ah?