Illusion.

Reedeõhtul jäin üksi koju, seega pesin end puhtaks, panin rätiku ümber, meeleoluks lükkasin alustuseks ülemisel korrusel arvutis muusika põhja, siis liikusin alla ning panin seal makis muusika põhja, avasin külma õlle, tegin endale süüa ja rahulikult nautisin olemist. Kuradi hea oli ikka olla.
Peagi jõudsid minu poole osad sepikud. Uute õlledega! Nii me siis ajasime juttu ja oli väga mõnus, kui järsku võttis aanusemullet taskust välja popersi. Polnudki sellest varem kuulnud, aga peale mõnda korda tegemist ja kõik kõveras naermist, mõistsin, et tegu on kuramuse hea asjaga. Seda pidevalt tarvitades, õllet juues, kaarte mängides ja üldse mõnulemist läks aeg päris kähku ja kella 12 paiku võtsime taksisti ning suundusime uue klubi - Illuka suunas.
Kohale jõudes oli suhteliselt ebameeldiv, et väljas järjekorras oli ligi 70peolist, kes kõik olid ametis trügimisega, et kiiresti külma käest sisse saada. Meie, targad inimesed, olime ennast aga listi pannud, mis minu üllatuseks tähendas seda, et meie jaoks avati järjekorra kõrval punane nöör ning lasti meid kõigist mööda. Ekstramõnus. Peale dokumentide kontrolli ning mõnda kahtlustavat pilku turvamehel minu näo suunas, olimegi uues bling-bling klubis sees. Andsime ära oma joped ning liikusime mööda punast vaipa sisse. Esmamulje - super! Kõik nägi välja stiilipuhas, kuigi laest oli krohv maas, kõrvaluksed ära pahteldatud, kuid mitte värvitud, seintelt voolasid kohakuti alla kuivanud värvijoad, nägi kõik ikkagi perfektne välja. Mööbelgi oli väga stiilne, värviline, kuid mitte häiriv ja mis kõige tähtsam - mugav.
Peale paari tiiru popersit ning ärevaid momente turvamehega hakkasime pidutsema. Muusikavalik jättis küll soovida, kuid loodetavasti see paraneb. Sama kehtib ka mingi tüübi kohta, kes mikrofoni pidevalt kisas: "JEEE, KÕIGIL, KELLEL ON ERITI HEA PRAEGU OLLA, KISAGE "JEEEEE"! JEEEEEEEEEE!", mille peale kusagilt tantsupõranda nurgast lausus vaikselt jehuu ning kõik tantsisid lihtsalt edasi.
Tantsides, juttu ajades, ringi kõndides ja muidugi popersit hävitades mööduski meil õhtu ja kui kell 3 kodudesse ära liikusime oli peavalust hoolimata mõnus tunne.