Popers ja kassimine.

Laupäeval selgus, et ma olen taaskord üksi koju jäänud, nii ma siis logelesin üksinda kodus ja kuulasin üle kogu maja muusikat. Päeval mainisin kahele inimesele, et mul on vaba pind ja sellest piisas, et juba varsti polnud ma enam üksi vaid kümnekesi. Aanusemullet oli kaasa toonud ka eelmise päeva parima sõbra Popersi ja peale natukest aega juba hakati seda lahendama. Kuna alguses midagi väga teha polnud, muidugi peale popersi!, hakkasime kaarte mängima. Mängu "Eesel" vormis tegime me Sitapead. Reedel seda sama mängu totaalselt valitsenud rokk võimutses ka nüüd ja kaitses oma tiitlid "Sitapea". Enne, mängu ajal ja peale mängu tühjendati pidevalt popersi pudelit ning kõik olid suhteliselt nukrad, et mis siis nüüd saab, kuna pudel sai tühjaks. Alustati peale kassimisega. Osad tegid seda kohe väga eduliselt ja mõned lause lahkusid tõsistel põhjustel. Kass süvenes.
Osadel, kellel õllet aga oli, tuju peale korduvate nende ära joomist aga aina tõusis ja lõpuks isegi parmott lõi tantsulka lahti. Ühinesime ja tuju paranes. Järgnevalt tegi kasmaar kõigile veel süüa ja kõht täis, oli olla koha kõvasti parem.
Mingi aeg jõudis kohale ka L vesipiibutubakaga ja seda popsutades, naerdes kõige idiootsema filmi üle ja juttu ajades, oli päris mõnus olla. Kass inimestel kadus. Mõned tunnid peale südaööd lahkusid kõik peale L'i. Nii me kimusime veel vesikat ja ajasime kahekesi juttu, kuni ta ära läks.
Seega kassimisest hoolimata oli mõnus õhtu.