Minu Mini eellugu

Panen siis ka oma Minikese loo kirja.

Kõik sai alguse nii...
Umbes viiendas klassis tuli meie klassi selline Minifänn nagu Kristjan Maruste. Esimesed 5aastat sai tema suust enamuse ajast kuulda vaid seda, et kui hea, mõnus, vapustav, vinge ning absoluutselt nummi pill on Mini. Jutt-jutuks ning väga ei jõudnud seda nii-öelda autopedede juttu ära kuulata.
Kuni ühel päeva sain ka mina valgustatud...

Ühel ilusal päeval sai Maruste esimese tüübina meie klassist auto - muidugi mille muu kui Mini! ja milline masin see oli! piu-pau, bling-bling, pau-vau. See oli kaunis. Esimese päeva jooksul sai seda ligi 10korda vaatamas käidud. Ei saanud küllalt. Oh seda naudingut, mis tuli veel sõidu ajal. Isegi tagumisele istmele pressitud olles tundus see jumalik. Korra sai isegi Kristjani kapoti peal sõidetud...kuni Maruste pidureid pani...täitsa kena kaarega lendasin

Kapoti pealt ning tagant istmelt tahtsin hädasti rooli, aga ei saanud, mis mul siis muud üle jäi, kui päris enda Mini muretseda?