Mõttetera.

Tänane mõttetera tuleb koolist koorist.
Koorijuhataja(naine): "Oh, Lauri, mul hakkasid kõik kohad vett jooksma!"
Mille peale veerand lauljaid hirmust karjuma hakkasid või tekkis okserefleks.

Päevalaul.

Tänaseks päevalauluks on "Lennä Nykäsen Matti", mis on Soome filmi "Matti - põrgu on kangelastele" põhilaul. Kui seda lasti eile filmireklaamis, siis Cinemanias ja hiljem veelkord reklaamis, siis see lugu kammis mul pea nii ära, et kuigi ainuke sõna millest ma aru sain oli Matti, laulsin ma seda pidevalt mõttes oma leiutatud Soome keelsete sõnadega, mis riimiga kokku sobisid. Täna aga ümisesin laulu kogu aja koolis ja rutz sai lõpuks päris vihaseks. Õnneks ei löönud, aga pahat haisu tekitas küll.
Eile õhtul panin ka selle tõmbama ja nüüd olen ootel...

Seega....LENNÄ NÜKASEN MATTI!

Oooo - leeen - trossss

Täna, kui me lõõgastusime, enne inglise keele tundi, käisid meil rutzi ja pissuga vägagi nilbed, võib lause öelda haigelt rõvedad naljad, millest ma parem ei räägi. Igatahes täiesti loomulikud söögilaua jutud, nagu nad meil alati on.
Seega ühel hetkel, kui me olime just viskanud kivi-paber-käärid(ehk siis meie mõistes "O-len tross"), tekkis kellegil selline hea idee, et kui mingil peol oleme piisavalt purjus ning on hetkel pohhui, visata kivi-paber-käärid selle peale, et kes meist kannab nädal aega jutti stringe - punaseid stringe. Imo piisavalt haige mõte, et purjus peaga ära teha. Eks siis näis ja loodame old trusty rocki peale. Viimasel ajal mitte just kõige kindlam, kuid Aikut võidab sellega iga kell. lol.

Seega pöidlad pihku kõigil, et see mina poleks, kes kaotab! Aitäh.

Btw minu arust peaks teised kaks vähemalt talle stringipaari kinni maksma, arvestades millist piina too peab kannatama hõõrdumise tõttu ja kui keegi peaks veel Vedgit tegema, siis see mees enam ju lapsi ei saa...

Korvpall..

Tänasest algas meil koolis klassidevaheline kossuturniir. Nagu meil alati loosiga õnne on, sattusime esimeses kohtumises vastamisi vist ainsa tugeva meeskonnaga. Aga korvpall pole ikka selline mäng nagu jalgpall. Inimesed ei kütnud end üldse üles, enne mängualgust mingit stateegiat ega midagi paika ei pandud ja tundus, et kõigil suht pohhui.
Koolis enne kossu oli suhteliselt mõttetu üldse olla - esimeses tunnis oli praktigant, kes passis lihtsalt niisama ja midagi ei rääkinud, muusikaajaloo asemel harjutasime kossu ja haisesime seega järgnevalt higi järgi, inglise keele tunnis jõudsime olla 15sekundit, enne kui meid välja visati, lokoloogias tegelesime filmi vaatamisega ja pahandada saamisega ning üldse oli suhteliselt pointless. Mina ootasin enamuse ajast kossu ja eriti tundides kaasa mõelda ei suutnud.
Enne korvpalli algust kütsime ennast soojaks tantsuga, kasekese juhatusel ning õppisime ära valsi, rumba, tsatsatsa ja muud värki. Oli tore. Peale seda algaski kohe turniir, kus esimeses kahes mängus võistlesid rebased abiturientide vastu. Viimased näitasid raiskadele koha kätte ja mänge oli eriti mõnus jälgida vilistajate duo tõttu- thuumas ja rutz! Neilt kahelt midagi head oodata ei olnud ja vehkisid lihtsalt kätega. hehe. Minagi sain 3minutit seda tööd nautida ja mõnus oli, kui vale vile tõttu inimesed huilgama hakkasid.
Meie ja 12A mäng oli määratud kolmandaks ja jooksin esiviisikus platsile. aje. Rabelesime, mis me rabelesime, kuid esimesel poolajal(jah, mäng koosnes kahest poolajast mitte neljast veerandajast) saime mõnuga poistelt vastu kotte ning peame vist tänulikud olema konx nr.2-le, kes viskas ainsa korvi. Poolajaks siis 2-13. Nukravõitu. Kõigele lisaks sai ka Pissu noku võitluses korvi alla haiget. Järgnes virin ja masendus, kuna lihtsalt ründes tõmblesid kõik suvaliselt, pall ei liikunud ja üle toodi masendavalt aeglaselt. Kaitses aga vastaste kaks meest lihtsalt lammutasid ja tsentrid ei saanud hakkama. Teisel poolajal tuli nagu mingi uus hingamine ja peale konx nr2-he kolmest ja kahest muutus asi kohe positiivseks, kuid järgnes taas mõõn ja saime pikku tille 7-20. Kõik, kes üritasid kuidagi kohe ei tabanud, miski ei õnnestunud ja ainuke relv kiirrünnakud kukkusid ka alati läbi. Lõpus sain ka mina õnneks käe valgeks ja konx nr1 sopsas kolmese seega lõppseisuks oli 12-25.
Tuju väga ära ei vajunud, kuna järgnes meie paralleel klasside vaheline mäng. B-klassi eest olid väljas ainult naised ja C-klassil oli küll neli poissi, kuid ei saanud ikkagi kuigi kindlat võitu. Rabelesid need tüdrukud, mis nad rabelesid ja viskasid vastu kella sihtides korvi palju jõudsid, kuid lõpuks said siiski pikku kotte.

Esimene mäng läks meil seega üpris nässu, kuid ma olen suhteliselt enesekindel, et järgmised võidud paneme kotti ära ja finaalis saame neilt revanši.

Muide oleks tegu olnud jalgpalliga poleks neil meestel lootustki olnud!

Soovid hakata karsklaseks? Mine Slovakkiasse!

Mis minust küll saanud on? Enne Slovakkiat oli iga nädalavahetus ainult pidu pidu pidu. Nüüd aga olen kolme nädala jooksul ainult korra alkot joonud ja pidutsenud, eelistanud kodus puhkamist pidudele, koolis olen muutunud korralikus ja kui mul reede õhtul polnud kedagi kodus, ei suutnud ega tahtnud siin möllu korraldada ning läksin parem kell 12magama, laupäeva aga veetsin maal tööd tehes. Olen muutunud Tubliks! oioi.

Btw ma pole ainuke Tubli peale Slovakkias üleelatut vaid ka kašmaar ei ole enam endine! Slovakkia rikub inimesi! Paha paha koht, kuid siiski SK Mälleri meelispaik.

Seega loogiliselt võttes peaks asi välja nägema selline...
Et kui Slovakkias viibitud nädal aega teeb MEIST head inimesed, siis peaks kogu selle riigi elanikud olema perfektsed ja seega peaks EU olema kuramuse õnnelik, et ta sai enda ridadesse sellise riigi!

Eesti Muusika Karikas 2006

Koht, kus 16 Eesti parimat bändi võistlevad 50000kr ja karika nimel...
Järgmises saates kohtuvad - Dynamit ja Homeenja!
Kas Eesti muusika on tõesti hetkel nii jubedas seisus???

Krt

Koolis malet tehes olin ma võitnud viimased 5mängu ja eriti mõnus winning spree oli ning male meister oli hea olla. Täna aga peale kossu tegin esimest korda Anduga mängu ja see nõme poiss võitis mind kaks korda järjest. Aah. Nukker. Aga vähemalt kossus tegin talle haledalt pähe. hehe.

FUTBOLIIT!

Üks pilt Eesti koondise kohta rääkiva suvalise artikli peale ja ma tunnen juba külmavärinaid, aga kui tuleb kohe nii mõnus uudis nagu nüüd tuli, lööb välja raskekujuline krooniline futboliit.
Eesti koondis alagrupis koos Inglismaaga! Faking mõnus. Huvitav huvitav, kas staadion müüakse välja? NO SHIT! Krt, pean erutust hetkel tagasi hoidma. Oi kuidas ma tahaks, et me paneks neile saarlastele kotid taha! Paaaaalun. Igatahes muidu ka üks tugevamaid alagruppe ja põnevaid mänge on küllaga. Näiteks venkud soovivad jälle tappa saada, horvaatidele tuleb tagasi teha, andorrakad uuesti pihuks ja põrmuks teha, iisraeli kutte veidike loputada ning makedoonlastele tuleb lihtsalt kolki anda.
Krt, ma ei suuda neid mänge ära oodata. Võiks juba peale alata! Eu, pissu ja rutz ning kes veel kaasa tulla tahab, et see aasta hakkame regulaarselt käima! Ja ei vaidle midagi.
JALGPALL!!!

Pole mõnus.

Kuna Tammelinna suunas läheb bussiga koju mul vähe sõpru ja nemadki ei lähe sinna minuga samal ajal, siis iga kord vahin tuima näoga aknast välja ja mõtlen lihtsalt oma mõtteid ning see sõit venib ja venib ja venib. Vähemalt üks inimene võiks ju olla, kellega koos koju minna...Täna aga juhtus nii, et bussi sattus korraga 4inimest(kusjuures nad kõik on eri sõprusringkondadest mul ja korraga nendega juttu ajada ei saanud), kellega kõigiga oleks tahtnud pikalt juttu ajada, aga nüüd tundus see kuramuse bussisõit hoopis kuramuse lühike ning juba tuligi maha kasida! Need neli oleks võinud ju ennast kuidagi nädala peale ära jaotada, et siis oleks neljal päeval nädalas mõnus koju minna.
Kusjuures iga kord on buss tegelikult tuttavaid nägusid täis, kellega oled juba mitu aastat kodupoole sõitnud, kuid kellega pole rääkinud. Nagu arvata võib siis mul ajagraafik ja elupaik ühtivad nendega. Mõtlesin, et võiks hakata lihtsalt iga kord mõnda suvalist nendest kõnetama, äkki siis selgub, et mõni neist huvitav ja saaks siis järgnevad aastad koos minna ja nii oleks kahel inimesel maailmas vähem igav koju liikuda.
Njah selles suhtes vihkan ja kadestan tähtvere geto liikmeid, et nendel just sepikutest, kellega koos koju minna puudust ei tule..nii 7+ tonti alati.

Tuljak.

Meie koori juhataja vist jagas lõpuks ometi matsu ära, et pole mõtet õpetada laule, mis on aeglased, igavad ja üldse ei meeldi õpilastele. Tundub see mulle seetõttu, et viimased kaks laulu, mida hetkel õppimas oleme, on mõnusa rütmiga, positiivsed ja üldse mulle meeldivad. Näiteks täna koju kõndides peale ligi üheksa tunnist koolipäeva oli väga mõnusalt positiivne tuju ja ümisesin ühte kahest laulust("Tuljak") kogu tee.
Tuljakuga esineme 18veebruar ja kui mul viitsimist on, lähen ka kooriga aprillis Saksamaale. Kuigi hetkel ei suuda üldse otsustada, kas minna või mitte. Eriti peale seda, kui kuulsin, et elamine kuskil suvalistes saksa peredes. Jah, te võite küll mõelda, et see on ju huvitav kogemus, aga teie pole elanud ka Poolas Bartossi juures, kuid mina olen! Nädal aega keegi minuga rääkida ei mõistnud, söögiks võileivad, soe vesi puudus jne...praegu küll vaatan tagasi naerdes asja üle, aga uut sarnast kogemust enam ei soovi. Kuigi samas Saksamaale polegi veel võimalust olnud reisida, aga ega see riik ja inimesed mind eriti ei tõmba ka! Seega praegu tundub, et jääb ära...

Mõista-mõista.

Kuidas saada aru, et oled maailma raskeima inimese tiitlile vägagi lähedal?
Õige vastus on vist see, et siis hakkavad kintsud vastu maad vaikselt käima.
Väike näide hetke kõige paksemast maamuna kodanikust.

Wher tha fakk is Paula?

Selles suhtes et viimane kord kui ma paulat nägin oli laupäeval sünnipäeval. Nüüd on ta koolist puudunud 3päeva, blog seisab tühjana ja kõik klassiinimesed kellelt küsinud olen, ei tea mehest mitte kui midagi...
Paula oled veel elus?
Peaks lehte kuulutuse üles vist panema...kaduma läinud pruuni pikakarvaline, meessoost, Eesti tõugu sepik, reageerib nimele Paul või Paula. Võib näha olla tähtvere kandis, kuna seal on ta elupaik ja paaritumiskaaslane mart.

Kaine pidu.

Kui ma laupäeval silmad lahti tegin, oli kell 1päeval, kuid ma olin jätkuvalt veidike švipsis ja nii ma kasisingi teleka ette pikutama, kuni sain kaineks, millele järgnes mõnna peavalu. Nii ta siis valutaski...aina edasi ja edasi ning rohtu ka ei leidnud. aaah. Elasin üle ning chillisin lihtsalt kodus ja ootasin õhtut, et uuesti peole liikuda, kuigi erilist energiat just polnud.
Kell 8 korjasid potsataja, G ja Luuni mind peale ja liikusime eelmise õhtu üle nalja tehes Karo ja K sünnipäevapeole. Inimesi oli täitsa korralikult juba ning vesikas ka üles sätitud ja sinna ma ka kohe liikusin, kuna seal paiknes kõvasti sõpru ning kuna alkoisu puudus, nautisin pigem popsutamist. Kuna ka eriline isu oli kogu päeva puudunud, oli nüüd kõht jõhkralt tühi ja edasi tegelesin söömise ja toidu kallal vingumisega.
Pidu hakkas tänu alkoholile tuure peagi üles võtma ja nii ma sain vaadata, kuidas inimesed halva muusika järgi tantsivad ning sain taaskord vinguda. Aga tegelikult oli mul ka ikka põhjust vingats olla, kuna salati sees oli hapukurk!, pea oli valutanud viimased 6tundi, alko isu puudus ja no muusika üle vingusid tegelikult kõik. Meie kõigi päästjaks osutus aga paula, kes lükkas enda muusika peale, mille peale kõvasti rohkem inimesi liikus tantsule, mina aga tsillisin laua taga edasi. Aga tegelikult oli ka mul vägagi hea olla, kuna istujatega oli väga mõnus rääkida, samal ajal piipu popsutades ja kõigele lisaks tegid head tüdrukud mulle järjest massaaži, seega oli superhea olla. Kokku 5tüdrukut ja mingi tund aega vist. Ahjaa, potsataja vaatas, et kõik teevad ja tahtis mulle ka teha, seega kuus tüdrukut. Nii ühe koha peal kainena mõnuledes jäin ma arvatavasti kõigest äktsionist küll ilma, aga ise olin superrahul ja kui L'iga sai kell 1 koju ära, kasutasin kohe võimalust ning kasisin koju ära välja magama, kuna eelmine õhtu oli liigselt energiat ära imenud...
..oh kui head 13tundi und need olid!

Pika-pika peavalu põhjus.

Nüüd siis veidike neegrinaise ja eltsu sünnipäevast, kes mõlemad said eelmine nädal 18 ja seega Naiseks ning pidasid reedel pidu.
Seega enne pidu olin ma väga kaval ja pistsin kinni suure prae ega läinud pidutsema tühja kõhuga nagu mõni, kes hakkas tühjale kõhule jooma, millele järgnes pisike riba(nimesid nimetamata..köhhpotsatajaköhh). Sünnipäev algas vaikse chilliga, kus söödi, aeti juttu, kimuti vesikat, avati esimesed joogid, tüdrukud tegid fotoshooti, osad liikusid juba vaikselt tantsule jne. Peale tundi aega nii tegutsemist tekkis aga idee sünnipäevalastele laulda ja nii me laulsimegi kõiki traditsioonilisi selleks puhuks olevaid laule nagu "Nad elagu", "Sepapoisid"(katjuuša juhtimisel) ja "Õnne soovime teil".
Peale laulmist liiguti tagasi vanade tegutsemiste juurde, aga enamuses oli juba mõnusalt purjakil ning tantsud kogusid hoogu ja lällamine hakkas vaikselt toimuma. Mina ja kalle aga otsustasime pudelitel põhjad alt ära lüüa ühe moodusega, mida Slovakkias meile õpetati(et tuleb vett panna teatud piirini ja siis kaelast kinni hoides äsada pudeliavavusse väike litt ning teoreetiliselt peaks siis põhi alt ära kukkuma). Tulemuseks olid aga valutavad käed ning terved pudelid. kurb.
Peol sai ikka väga korralikult tantsida, juua(10õllet+muud joogid nagu rumm, absinth, gin jne. ei jätnud just väga kaineks), nalja teha, sepikute ja piffidega rääkida ning üldse mõnuleda.
Juhtus ka selline huvitav asi, et kui ma parajasti vetsus end kergendamas olin sisenes potsataja ja palus potti enda käsutusse, aga vot sulle nalja..ma ei olnud veel lõpetanud ja nii kuulsingi peagi seljatagant kraanikausi juurest sellist häält nagu "böööäöksh" or sth ning vabastasin poti ja pesin kraanikausi puhtaks. Ise vaikselt irvitades. Õnneks potsataja ei lasknud end sellest väiksest juhtumist häirida ning ei jäänud kuskile trepile magama vaid pidutses edasi.
Kui kell oli saanud ligi 4, hakkasid inimesed vaikselt lahkuma, kuid osad, kes veel ei viitsinud, jäid kogemata joobe tõttu magama. Selline saatus tabas rutzi ja rokki, kes kõrvaldiivanitel keset pidu põõnasid. Ahjaa kusekõva magas vahepeal ka rutzi peal. Teised veel peole alles jäänud inimesed aga pidutsesid edasi ja väga mõnus oli ja nii see kestis kuni kella 6-ni umbes ning siis kasisime taksistidesse ja kodu poole, kuid vot sulle nalja...edasi ma ei mäleta!

Tants ja trall

Kuna kohe-kohe sõbrapäeval on tulemas meie kooli retroball, kus esineb ei keegi muu kui Uno Loop, siis tekkis järsult kõigil soov tantsima õppida. Mina aga sinna minna ei saa, aga ikkagi tahtsin selgeks saada põhisammud.
Seega kasekest ja tema tantsusepikut vaadates, kes kõik sammud ette tegid, hakkas mingi 30inimest(peaaegu kõik meie klassist) tantsu lööma. Täna oli siis see päev, kus poisid ei pidanud tüdrukuid taga ajama nagu tavaliselt vaid vastupidi, kuna lihtsalt 8poisi kohta oli 22naissoost tantsunäljas isikut. Seega oli poistel suur valik ja minu omaks sai ortsik. Nalja sai, selgeks sai ja väga mõnus oli üldse, kuigi mu tantsupartner otsustas vahepeal ise juhtimise üle võtta ning mina langesin naise rolli. Ahjaa, tüdrukute kehalise õpetaja kiitis mind ja uuris kas ma olen kuskil tantsulaagris käinud. rofl.
Igastahes nüüd ma oskan teha igasugu vigureid tantsuplatsil, aga ma ei tea nende sammude nimesid kahjuks. Äkki keegi mainiks mulle, et mis nende tantsude nimed olid?

VESI!

Uskuge kogenud mind...
Enne kui teil vesi majast ära kaob, ei oska te hinnata, kui kaunis on kraanist välja voolav vesi! Oeh, ma lähen imetlen seda veelkord...

Kunagi on ikka esimene kord..

Tänu külmapühadele venis nädalavahetus minul ekstra pikaks nädalvahetuseks ja seega otsustasin ka neljapäeval pidutsema minna. Alustuseks liikusime klubi 21-de rokki, andu, M-i, venna ja tema sõpradega, kus õlle/rummi klaasi taga ajasime tükk aega juttu ning varsti tekkis ka tuju tantsida, mida me ka tegime. Peale mõnda tundi seal pidutsemist otsustati klubisse ära minna ja nii me ka kõik tegime. Õigus küll, kõik ilma rokkita, kellel hakkas veidike kõhus keerama. hehe.
Kiiresti jõudsime jalutades järeldusele, et klubisse kõndimine -30kraadiga on veits külmavõitu ja edasi me jooksime. Nüüd oli vaid soov ruttu sisse sooja saada, kuid vot sulle nalja..peale pikka dokumendi uurimist otsustati, et tegu pole minuga ja pidin koju ära kasima. Peale kolme aastat ilusti sissepääsemist oli see nüüd esimene kord, kui pidin ukse taha jääma ja koju ära minema. Muidugi taksistil läks veel lisaks 10minutit aega ja nii sain ma väljas olemist nautida lausa 20minutit kokku. Aje.
Vähemalt polnud see eriti hea pidu.

Tommi is the man.

TV3'me otse-eetris oli täna spordiklubi Mälleri esimese aasta liige Tommi. Pole ka mõni ime, et poiss klubisse sisse võeti, kuigi ta puudus selle aasta Slovakkia reisilt sellise jabura vabandusega nagu: "Sorry, aga ma pean vanematega Havaile minema." Tüübis on näha SK Mälleri vaimu, sest tahaks näha, kas keegi, kes ei kuulu meie klubisse, tõmbab Eesti Muusika karika saates Darth Vaderi kiivri pähe ja aeleb see peas ringi. hehe.
Nagu näete, siis SK Mälleri liikmed koguvad Eestis vaikselt kuulsust!

äge.

Aga tegelikult on ju päris äge öösel suvaliste inimeste aedade küljest lippe ära kangutada!
Seega suured tänud ka neile ambaalidele, kes minu aedagi hävitasid!

TÕRSHHHH

Täna kooli ei läinud, vaid magasin hoopis kaua, kuid teadsin siiski, et korra tuleb kooli minna, et valikeksami allkiri anda. Seega Kalle võttis mind oma autoga peale, tõmbasin turvavöö peale ja liikusime kooli suunas. Peatusime ristmikul foori taga punase tule tõttu ja seisime ning ajasime seal juttu. Võtsin parajasti välja mobiili, et rutzile helistada, kui järsku käis laks ning auto vappus. Külje pealt tagurdas tuimalt sisse Eesti energia masin ning mees ronis välja ja ütles: "oih".
Kalle sai suhteliselt pahaseks, aga mulle polnud keegi varem otsa sõitnud seega mina olin rahul. hehe. Politseid polnud aga vaja ja asi lahenes kohapeal.
äge.

Rottimine.

Kutsuda ennast rotiks, kui rotid peol külmikust kellegi õlle ära?
Või kutsud ennast rotiks, kui hoiad raha takso pealt kokku ning lähed jala?
Või hoopis kutsud ennast siis rotiks, kui peol sööb külmikust teiste toite?

Ei! Õige rottimine käib hoopis nii, et kui endal on dušši veetoru jääs, lähed kellegi teise juurde külla pesema. See mul hetkel plaanis ongi ja kasin varsti andule "külla".

Btw ka esmaspäeval on öösel -33, seega ma hakkan teil inimesed suhteliselt tihti käterätikuga külas käima. Paras teile.

Mõttetera.

"Kausis on ennast faking halb pesta!"


Kuramuse torud on jääs.

Lihtsalt selle pärast, et oleme ekstreemsed mehed!

Nagu te teate, on Tartus kuramuse külmad päevad käsil. Hommikul ärgates oli -29, kuid külmapühad jäid minu jaoks ära, kuna nõmedad raadiomehed hommikul teatasid, et ei loe mis ilm väljas on, gümnasistid lähevad ikka kooli! Tänks, mehed. Nii ma siis ajasingi sooja pesu riietele alla ja kasisingi kohale.
Kui kätte jõudis söögivahetund, oli eriti hea nosima minna, sest põhikool pidas külmapühi ning nendest oli söökla vaba. Aga muidugi oli toiduks ühepajatoit. Päev läks seega aina halvemaks. Ei kavatsenudki seda süüa ja auksi ning velij-ga mõtlesime, et teeks midagi ekstreemset ja läheks võtaks valgest(pood meie koolist 200meetri kaugusel) süüa pusade väel. Esimesed 10meetrit oli isegi täitsa soe, aga kooli väravast väljas tekkis juba idee joosta pigem. Siiski otsustasime, et me oleme ekstreemsus ise ja kõndisime. Viimasel 30meetril auks aga murdus ning pani ajama, velij kohe tema kannul ja mina ka. Kuramuse hea oli sooja saada ning võtsime kuumad toidud endale ja tagasiteel nosisime neid nii 50meetrit, kui hakkas liiga külm ning värisesime vaikselt kooli suunas toitu näksides..
Kooli jõudes oli aga faking hea tunne ja oma toitu ei jaganud ma mitte kellegiga. ajee.

Igastahes...global warming my ass!!

Külmapühad

Kui ma hommikul ärkan ja väljas on -28kraadi, siis ma ei kavatsegi kodust välja astuda, vaid jään külmapühi nautima. Mingi loll seadus aga ütleb, et gümnasistidel selline asi puudub! nõmeduse tipp. Aga selles suhtes, et kui isegi torud majas juba külmuvad ära, miks kuramuse pärast peaksin mina välja külmuma minema? Pigem naudin voodimõnusid.

Mõttetera.

Istusime parajasti klassis 308 ja ootasime tunni algust, kui sisse astust järsult bioloogia õpetaja ja oli väga imestunud ning ütles tänase mõttetera:
"Vanainimese aju on nagu ahvipluus!"
..ja astus klassist välja. Ajas ikka korralikult juhtme sassi küll.

Vahelduseks kuramuse mõnus koolipäev.

Päev algas suht näruselt...tuli silmad lahti teha, äratuskell kinni panna, sooja teki alt välja ronida ja püsti tõusta, et kooli minna! Masendav. Njah ja nii on peaaegu iga hommik. Koolis ka just kõige parem polnud..algas kohe ajaloo tööga, millele järgnes matemaatika ja nii oli juba esimese kahe tunniga mu närune aju nii kokku jooksnud, et pea hakkas valutama, väsimus oli peal ning järgmine tund pidi olema saksa töö. seega mitte kõige parem tuju. Nii me passisime rutziga ja jõudsime järeldusele, et tuleb võtta üks vaba päev. Rääkisime kalle ka nõusse ja kasisime autoga tema poole, tõime veel kaks filmi ning kuumutasime veidike. Ise veel irvitasime, et teised passivad parajasti Fränki tunnis. muahaha, paras teile! Seega fränki ja füüsika tunni ajal vaatasime "Inglite linna", eesti keele ajal jäin voodisse magama, inka ajal ajasime toitu näost sisse, kirjanduse ajal mängis "Matrix - Revolutsion" ja kui teised laulsid kooris, kõndisin mina kodu poole.
Ühesõnaga oli mul kuramuse hea koolipäev täna!

Oi kurjam kui külmaks kisub.

Nädalavahetusel oli õues sula,
Eile oli väljas -2,
täna juba nii külm, et kui astusin märja peaga kodu ees autost välja ja sisenesin tuppa, olid juuste asemel jääpurikad,
Reedel on aga tulemas -30, seega erilist isu vist reedel õues klubijärjekorras seista pole ja mäele minekust ma ei kavatse mõeldagi!

Kõige jubedam ja vastikum, aga pehmem ja mõnusam auk.

Slovakkias reisil olles vajusin ma nii auku, kui vähegi saab vajuda auku. Seal passides ja mõeldes, kuidas ma siit küll välja saan, meenus mulle ka targa filosoofi Thuumase mõttetera: "Igal ühel meist on oma auk!". Nii ma mõtlesingi, et äkki ma lõpuks leidsingi selle, kuid paistab et mitte, sest otsustasin seal ikkagi välja rabeleda.
Nüüd siis sellest, kuidas ma sinna sattusin.
Käimas oli päeva viimane sõit, kuna tõstukeid juba suleti. Nii ma siis otsustasingi, et lähen teen selle eriliseks ja otsin paksu puudrit. Sattusin siis paksu kuusemetsa ja seal sõitu nautides ei märkanud ma ühte puud, millele otsa põrgates läks tagumine ots mul ette ning kuna ma olin harjunud selg ees sõitma, tegingi seda...Hoog oli suhteliselt vaikne, kuid järsku tundsin, kuidas tasakaal kadus ja silmad läksid kinni. Kui ma need uuesti lahti tegin, märkasin, et olen ikka väga augus. Kuna kuuseoksad on väga laiad, siis püüavad nad enamuse langevast lumest enda peale ja nii ei satugi lumi kuuse tüve ümber. Minu õnnetuseks oli ümberringi aga meetrine lumi ja nii ma olingi suusad taeva poole, pea vastu maad meetri sügavuses augus ja iga liigutuse peale kukkus mulle kuuse otsast lund peale. Korra kukkus lausa nii korralikult, et oli tunne, nagu oleks jäänud lumelaviini alla, kuna see kattis paksult enamuse kehast, kaasaarvatud näost ära. Muidugi ei saanud ma kasutada ka oma käsi, kuna need hoidsid kramplikult kinni suusakeppidest, mis olid kuskil sügaval lume sees peidus ja nende otstest lahti lastes, oleks nad kadunud. Nüüd tuli küll midagi välja mõelda, sest mulle seal augus eriti ei meeldinud, kuigi oli kuramuse pehme olla.
Hakkasin siis vaikselt rabelema vabaduse suunas, hoolimata sellest, et püstitõusuks sai kasutada vaid puud, sest ümberingi oli vaid lumi, aga kuusest kinni võttes lendas suurtes kogustes lund näkku. Positiivseks ei teinud ka see fakt, et olin tulnud otsima perfektset puudrit ja olin ka selle leidnud, sest see oli kõik mul näos ning külmaks kiskus. Nii ma siis rabelesingi jalad taeva poole ja nägu lund täis viis minuti, kui lõpuks sain välja ühe suusakepi, millele toetudes ajasin ennast püsti ja ronisin sellest jubedast ja vastikust, aga pehmest ja mõnusast august välja. Sõitsin siis kohe metsast välja ja edasi koju, kus vajusin kohe voodisse pikali puhkama.
Auk tappis ikka mu väga ära ja enam ma sinna vajuda ei taha.

Esmaabi kursus ja hapukapsasupp

Kuna autokoolis tuleb läbida ka esmaabi kursus ja konxid olid end juba sellele kirja ära pannud, lisasin ka ennast sinna ja reedel peale seitsme tunnist koolipäeva see toimuski. Olin kuulnud teistelt, milline piin see on, kuna tuleb passida mitmeid tunde ühe koha peal ja kuulata tädikest tuimalt rääkimas. Kuna ma olen super magamajääja autokoolis ja pea iga tund jään seal magama, siis tõsiselt kartsin seda kursust...
Seega nagu juba öeldud, liikusin peale seitsmetunnist koolipäeva Krooksu vastas asuvasse punase risti peakorterisse ja istusin suvalise tooli peale. Ükski kohal olev inimene mingeid positiivseid emotsioone ei tekitanud, sest ühtegi tuttavat ega huvitavat persooni polnud ning isegi ükski naine polnud ilus. Nii oli ära rikutud mu see plaan, et kui väga igavaks kisun rõõmustan end ilusa tüdruku vaatamisega. Kahju. Peagi saabusid õnneks konxid ja tuju veidike paranes. Peagi peale mõnda minutit ringi vahtimist algaski see peale..
Tädikene tuli klassi ette, tutvustas ennast ja rääkis veidike mis toimuma hakkab ning varsti juba hakkas rääkima šokkist, krampidest jne, kuid minu üllatuseks pakkus see asi mulle kõvasti rohkem huvi kui autokool ja ma püsisin esimese tunnikese ilma vaevata üleval. Siiski vaheajal jõin vist esimest korda elus kohvit, kuna sain teada, et asi kestab veel 6tundi. Nii me siis passisimegi ja kuulasime seal mitmeid tunde, kuid tänu kohvile, mida iga vaheaeg jõin, puudus mul igasugune unetunne ja üllatuseks hoopis jalad lõid laua all rütmi ning mõtlesin, et võiks tihedamini seda jooma hakata.
Peale viit tundi ja mitut tassi kohvi, jõudis teooriale lõpp peale ja liikusime elustamist õppima. Eriti mugavad diivanid olid seal teises ruumis ja jäin sinna kohe peaaegu magama. Selle idee rikkus ära see värk, et õpetajal oli vabatahtliku vaja, kelle peal asju ette näidata, kuid kõik vaatasid selle peale eemale ja tegid sellist nägu nagu nad ei kuuleks or sth. Nii ma siis ajasingi ennast pehmelt mõnusalt diivanilt püsti ja olin vabatahtlik. Küll väänas mu käsi ja tegi värke, aga maas lamades tuligi veel parem uni ja mina olin rahul..kõigele lisaks tänu väänamisele, venitas ta mu kõiki kohti nii, et peale 10tundi istumist enam kanget tunnet polnud.
Peale venitamist said ka kõik teised asja proovida ning nukku nimega Anne elustada...sain enamvähem hakkama, aga pulss ei hakkanud sel raisal ikka tööle. My bad. Suri ära, aga vähemalt sai koju..

Kell 11, peale 14tunnist koolipäeva, koju jõudes oli mu energia totaalselt nullis ja plaan minna klubisse kukkus mul ikka haledalt läbi. Kuna kõht oli jube tühi ja süüa ma külmikust head ei leidnud, olin sunnitud sööma KAPSAsuppi! Asja mida ma vihkan ja mida ma olen neli korda söönud ning kaks korda välja suust lasknud peale mõnda tundi. Kuid nagu öeldakse- "Tühi kõht on parim kokk", siis ajasin kõik endale sisse ära ja kobisin voodisse magama.
Öösel nägin arvatavasti õudukaid hapukapsast, sest pidevalt ärkasin üles ning alati see kuramuse kõht valutas ja üldse oli s*tt olla. Nii nagu arvata oligi, kasisin öösel kell kolm vetsu ning ajasin näpud kurku. Vot sulle nalja! Ma ei söö enam kunagi hapukapsast! Muidugi mu ema rääkis, et asi on viiruses, aga no mida fakki..pole ju võimalik, et edasi oli mõnus magada ja viirus tuleb alati kapsasuppi süües peale.

Järgmine hommik, kell 8 oli juba üles kobimine, kuid kuna hapukapsas va raibe ei lasknud mul öösel magada ja eelmise päeva pikk koolipäev tappis totaalselt ära, pole mul veel vastikumat hommikut vist olnudki. Tunne oli nagu oleks eelmisel õhtul liitri viinuskat ära joonud ning kätte jõudis pohmell.
Mingi ime läbi ma ikkagi vedasin ennast sinna esmaabi kursustele kohale ja istusin maha ning jäin vihase näoga uut õpetajat ootama. Positiivsemaks tegi mu tuju vähemalt see, et mu kõrvalistujal oli veel halvem olla, kuna tema polnudki magama jõudnud, vaid oli pidutsenud kella seitsmeni ning nüüd oli pohmakas peal. Nii me hakkasimegi juttu ajama ja kui õpetaja millestki rääkis, oli temal alati selle asja kohta oma lugu olemas...Nagu näiteks, kui õpetaja rääkis luumurdudest, rääkis ta mulle kohe, kuidas ta sõber viiendalt korruselt asfaldile kukkus ja jalaluud murdis või kui põletustest, siis kuidas ta sõber tänu nailonpükstele ja lõkkele liiga lähedal olemisele jalgadest ilma jäi, torkehaavadest rääkis, kuidas ta sõber ülbet venelast pussitas jne ning ma parem ei räägi sellest, mis ta siis rääkis, kui püssidele jutt läks. Tegelt oli muhe mees ja igasugu asjadest sai juttu ajada ning tänu temale möödus päev kõvasti kiiremini ning peale tunde järgnenud eksamil tegime mõnusalt koostööd ja läbisime tänu sellele mõlemad vigadeta.
Peale selle 25aastase tüübi oli üllatavalt mõnus ka õpetaja, kes töötas kiirabis ja temalgi just lugudest puudu ei tulnud, vaid aina rääkis ja rääkis enne meie söögivaheaega ilma peata, käteta, nuga seljas või peas, pea taburpidi küljes, tabureti jalg aanuses jne lugusid, et suu jäi lahti ja söögiisu kadus.
Siiski midagi ju tuli süüa ja kuna ma polnud midagi hommikul söönud(tahaks tänada veelkord hapukapsast), otsustasin koxidega ette võtta teekonna Mäkki, ajasime kähku sisse kahe juustupurgeri eine ning liikusime kähku tagasi.

Seega see esmaabi kursus on tõesti väga väsitav ja kohati igav, pole sellel midagi viga ja ärge põdege selle pärast! Mina suutsin teha need endale suhteliselt huvitavaks ja mõnusaks ning üldse oli mõnus. Oh, nüüd tuleb veel käia ära mõned teooria tunnid ja autosõitu teha ning load ongi käes. Aje!

R.I.P.

Bmw kihutab linnas mööda, sees kuulab totaalne oss muusia põhjas träänsi ja viskab parajasti koni aknast välja..samas on leinalipp antenni küljes. Ei sobi nagu eriti kokku. Või teisest küljest äkki pani fellõu oss streetrace'il matsu?

Aga nagu kõige legem ossi masinal olev kleeps ütleb:
"SIIN AUTOS TURVAVÖÖSID EI KINNITATA, VAID SURRAKSE NAGU MEHED"

Anonüümne...aga mikspärast?

Miks paljud inimesed jätavad enda nimeks anonüümne kommenteerides?
Ma ei saa ju aru, kes siis täpselt kommenteeris ja üldse on vastik..
Okei ma mõistan, et kui käib jutt millestki nilbest, solvad mind või midagi sellist, et sa ei taha enda nime teatavaks teha, aga kui on tavaline postitus ja täiesti tavaline kommentaar, miks mitte siis kirjutada väiksesse kasti näiteks enda nime neli tähte or sth?

Tooks näiteks sellise kommentaari:

Anonymous said...
" andke teada siis kui see filmiõhtu tuleb, ja kellel on võlgasid slovakkiast siis paluks ise kokku võtta ja ära maksta kõik!:)"

Tekivad sellised küsimused, et...
Et siis kellele me täpselt teada anname?
Või siis et kellele me maksame ja mille eest üldse?
Ma ju ei jäta anonüümset kirja teie kodu ukse taha lausega, et too mulle raha ära.
wtd, m8s?

..ja ma ei ole pahane vaid lihtsalt selline soov oleks. Lihtsam mulle ja ka teile. Võtke pissust eeskuju.

Pissu.

Pissu küsis mult eile sellise küsimuse, et palju mul päevas inimesi lehte külastab. Kuna ma vastust ei teadnud ja mu kaunter oli ka kuhugi ise ära kadunud, siis otsustasin uue panna ja sellise, mis loeks mitu korda eri arvutitest päevas on lehte uuritud.
Nii ja ta küsis seda täpselt päev aega tagasi(24h) ja tulemuseks tuli 80inimest.
80 sepikut päevas on täitsa normaalne saavutus mingi suvalise mehe enda jutu ajamise bloggi kohta imo.
Või mis?

Spordiklubi Mäller.

Spordiklubi Mäller loodi aastal 2006, 5ndal veebruaril.
Loomise hetkel olid meist enamus liigse alkoholi tarbimise tõttu ülejoobes.

SK Mäller põhialadeks on:
-Suusatamine/Lumelauatamine. Mulle väga tundub, et bladerunnerid ühineda ei saa.
-Joomine. Eriti maitseb SK Mällerile Kozel(Kösel, Kasjoll, Kotsel..nimeta kuidas soovid) ja UM.
-Linnade põletamine. Kui mängud käivad võitjalauas, siis hetkel juhib rutz, kellele tiitel ei tulnud kergelt. Selleks oli vaja mängida minuga 2 ja pool tundi ühte mängu.
-Mälumäng ja orienteerumine. Neid alasid loevad SK Mälleri aladeks vaid osad, mina aga tunnistan esimest kolme kõigest hetkel.

SK Mälleri liikmed:
-Kõik liikmed pole veel ära määratud ja liitumine pole midagi nii lihtne. Selleks tuleb saavutada teiste meeste restepka, järgida reegleid, lagastada ööbimispaika jne.

SK Mälleri reegleid:
-autor rutz- "Kõik Mälleri liikmed on võrdsed!"
-autoriks mäluauk(ma ei mäleta kes meist seda ütles)- "SK Mälleri liiget kohates(ntx klubis) tuleks anda SK Mälleri stiilis restepkat!"
-imo- "Kõik SK Mälleri liikmed peavad olema ära joonud vähemalt 2liitrit UM'i ja Kozeli kümmepakki!"
-"Liikmeks võid kandideerida vaid siis, kui oled vähemalt korra meie liidri M. V. juhtimisel Slovakkias suusareisil pidutsemas käinud.
-imo- "SK Mälleri liikmed ei tohiks vahele jätta iga-aastast Slovakkia reisi labase vabandusega nagu: "Vabandust, aga ma lähen Havaile."!"

SK Mälleri liikmeid kirjeldavad veel hästi mõisted:
-Umbes Mälleris
-Umbes M*nn
-Ummis

SK Mälleri ideed:
-Saada sponsoriks UM.
-Hakata Eestisse UMi sisse tooma, et rikkaks saada.
-Minna iga aasta tagasi Slovakkiasse pidutsema.

PS: SK Mälleri liikmed võiksid lisada oma arvamusi, korrigeerida minu vigu ja tuletada meelde veel fakte.

Mõista-mõista kes see oli...

Kuna ma olen suhteliselt väsinud ja väljamagamata ning sündmusi millest kirjutada toimus Slovakkias lihtsalt liiga palju, siis ma ei kavatse kõike kirja panna. Selle asemel ma anna edasi põnevaid fakte, mis seal toimus ja teil avaneb võimalus mõistatada, kes millega hakkama sai...
Seega mõista mõista, kes...

..ei mäleta bussireisist Tartust-Slovakkiasse peaaegu mitte kui midagi.
..pani öösel kell 1 pool tundi endale selga kogu mäevarustuse, kuid kõndis mäe suunas vaid 30sekundit ja kukkus selle ajal ümber 4korda ning läks tagasi hotelli riideid ära võtma.
..jõi ära õhtul liitri rummi ning seejärel oksendas vetsu täis.
..ärkas hommikul midagi mäletamata ning avastas, et ta jalad olid täis kirjutatud lauset "Mine m*nni, ma olen nii täis!"
..hüppas teiste eeskujul teise korruse aknast alla, sihtides paksu lund, kuid hüppas hoopis vastu aeda käe verises ning pusa katki, kuid läks kohe uuele hüppele.
..visati hotellist välja liigse lällamise tõttu ning pidid endale uue ööbimiskoha leidma.
..veeres trepist alla, haaras tulekustuti, millega vehkis tükk aega ning jäi siis keset hotelli koridori magama.
..proovis esimest korda elus saltot lumelauaga, aga maandus hoopis pea peale.
..lõikas kahe meetrise kuuse hüppest lauaga kukkudes keskelt pooleks.
..üritas tappa kasmaari lumes kukerpallitades laua kant ees.
..kaotas minu silmis oma eelmisel aastal teenitud hüüdnime, kuna ei tekitanud reisi jooksul riba.
..oli kahel õhtul, peo alguses, kell 8 juba nii purjus, et magas kogu peo maha enda voodis.
..tekitas riba kohe esimesel õhtul.
..jäi politseile vahele ostukäru vargusega ja pidi maksma 1000 rutsi, et mitte kaheks päevaks vangi minna.
..oli see keda mingi vanamees keset järjekorda lihtsalt suusakepiga tükk aega vastu jalga peksis, ise karjudes "IDI! IDI!"
..viskas vastu naabertoa ust jogurtitopsi puruks nii, et kõik kohad olid seda täis ja kui üritati välja selgitada, kes seda tegi, rääkis ennast sisse lausega: "kuidas te selle ära koristasite? ma arvasin, et viskasin nii kõrgele?"
..proovis esimest korda elus tagurpidi saltot ning maandus kolmest kahel katsel ilusti jalgadele, kuid siis kukkus ümber.
..purjus peaga enda hotellitoa akna ära lägastasid, seda sulanud võiga loopides ja jäänud lärtsude peale juustu, vorsti ja muud head ja paremat sinna kinnitasid.
..hüppas aknast alla vastu aeda ja kriimustas kannikad ära.
..kelle pärast lahkus paar perekonda meie hotellist, kuna ei saanud sellises lällamises magada.
..sõitis metsas vastu puud, rääkis kuidas tal on 2cm pikkune ja mõne millimeetri sügavune haav jalas, kuid selgus et tegu oli kriimustusega.
..viskas hotelli köögis või seal lähedal jogurtitopsi puruks(ok, selle vastust ma ise ka ei tea, aga kui keegi teab võiks öelda).
..ei liputanudki see aasta hotellis oma tilliga, ega saanud hotelli töötajalt tappa.
..pani pätsu kõikvõimalikud hotellis olnud sildid ja kleepsud(nagu no smoking jne), vahetas ära tubade numbrid jne ning vedas kogu selle kraami meie tuppa.
..rottis naabertoast igasugu söödavat.
..nägi unes, et mürab krissuga.
..ajas hotelli baaris ettekandjale pepsit rummiga nii peale, et mõnda aega keelduti müümast seda.
..sebis klubis ära kohaliku litsikese, kes temaga tantsides hõõrus vastu kõiki teisi.
..lasi oma uriini vastu naaberust ja oli ise jube rahul.
..elasid kõige s*temas hotelli toas üldse.
..on stiili hoidev räppar.
..hammustas Kallet kaks korda jalast, kuna too ei lasknud ennast riidest lahti võtta, vaid tagus jalgadega.
..peitis ennast umbes 10minutit kardina taga koridoris ning kuulas teisi pealt.
..tantsis minuga bokserite väel Qulimaxi järgi.
..ei tulnud klubisse, kuna keegi teda ei kutsunud, aga peaaegu kõik läksid.
..olid need kelle taksist sõitis peolt läbi linna koju 120km/h.

No selliseid sündmusi ikka toimus mõnuga, aga ega kõik korraga ka meelde ei tule, seega eks ma lisan neid vaikselt juurde, kui mõni eriti hea meenub.

Kvaliteet bussid

Eile Slovakkiast Tartusse jõudes märkasin peagi, et siin on uued linnaliini bussid. Täna avanes mul võimalus ka ühega neist sõita. Mõnus, soe buss oli ja kell näitas sisenedes aega 60:57 ja väljumisel 61:07. Kvaliteetne!

Miks te nii teete?

Täna tegid inimesed mulle järjest hämmingut...kõigepealt tuli mulle koolis vastu naabripoiss T, kes oli oma 20cm pikkused juuksed kiilaka vastu vahetanud, siis sain kokku Motuga, kes oli samuti juuksed vägagi lühikeseks ajanud ning habeme maha lasknud ning siis...appi appi..emo-martin oli oma tuka geelika nii üles pannud, et poisu oli ükssarvik kohe.
Njah tegelt inimesed järjest muutuvad karvikutest lühikeste juustega inimesteks ära..ma üritan veel vastu panna.
Mis teil juuste vastu on, inimesed?

Spordiklubi Mäller talvepäevad Slovakkias.

Seega täna lõuna ajal jõudsin elusa ja tervena, veidike odavast alkoholist läbi imbununa tagasi Slovakkia trippilt. Hetkel ma küll sündmustest absoluutselt ei jõua kirjutada, vaid lähen hoopis magama ära, kuna selline reis, kus päeval 7tundi jutti tegutsed suusatamisega ja õhtul pidutsed nii kaua, et uneaega on vägagi vähe, tapab täiesti ära...
Kuid nii palju mainin, et kuigi eelmine aasta oli Slovakkia reis mu elu parim ja ei ootanud tükk aega enam mingitki, mis selle üle trumpaks, siis siiski see toimus ning ma olen selle reisiga superrahul. Jah, meil toimus igasugu jamasid, nagu kokkupuuted politseiga, hotellist väljatõstmine jne, kuid selline grupp nagu meil oli(supermõnus), suhtus kõikidesse tagasilöökidesse positiivselt ja naeruga, et sellised asjad muutsid reisi hoopis perfektsemaks.
Igastahes see on kindel, et elu on elamiseks, mitte näiteks kodus arvuti taga passimiseks!
Seega mina jään küll järgmise aasta 2jaanuari ootama, kui reisijuht M'il veel soovi seda korraldada on.

7tundi ja 38minutit väljasõiduni!

Off to Slovakkia we shall go,
Where we learn everything that we know
'Cause Slovakkia is going to teach us what our parents don't have time to say!
And this country's gonna make our lives complete,
Cause Um and Kozel are sweet.
Super Sweet!

Meenus just üks laul, mis me Slovakkias eelmine aasta vahetevahel laulsime...seega panin ka kirja.
Laul sündis tänu liigsele South Parki vaatamisele ning tänu suurtele alko kogustele.
Igastahes jah homme siis lahkun ja postitusi pole kuni 9nda Jaanuarini oodata.
Tsau!

Klubi 21 Club

Üleeile päeval sai käidud Tavernas, kus söömise kõrvalt arutasime, et mis aastavahetusel teha...jõudsime järeldusele, et kasmaari maa oleks hea koht. Igastahes otsustasime ka ära selle, et õhtul tuleb rahulikult olla, et oleks ikka piisavalt energiat aastavahetusel. See plaan läks ikka väga vett vedama, nagu õhtul selgus.
Seega alustuseks tõesti kasisime kodudesse ära, kuid lõpuks võttis andu minuga ühendust, kes ei viitsinud absoluutselt kodus vahtida ja nii me leppisimegi kokku, et lähme linna. Roki, andu, L'i ja matuga saime nurga peal kokku ja andu oli meile ka taksi orgunninud, muidugi väikse. hea töö! Asi lahenes siiski ja jõudsime linna. Seal saime kokku Ülikooli kohvikus h-m'i, e-m'i ja teistega, mängisime S'i juhtimisel kõige jaburamat mängu üldse, jõime õllet ja ajasime juttu. Nii tsillides ühines järjest rohem inimesi meiega ja lõpuks pidid pooled seisma. Vahepeal sai ka kõvasti õllet juurde osta ja nii tuju aina tõusis. Müüjatädi oli ka mõnus..küsis dokumenti, naeris seda nähes ja ütles, et see ei ole sina, aga müüs ikkagi. Positiivne.
Mingi aeg soovisid inimesed edasi liikuda ja nii meid aina vähenes, kuni jäime mingi kuuekesi. Ajasime veel veidi juttu, jõime Premiumid lõpuni ja otsustasime teistega ühineda, kes oli juba jõudnud raekoja platsile. Sealt liikusimegi koos uude klubisse – Klubi 21 Club or sth. Kuigi vanusepiirang oli 18 ja pooled meist ei olnud piisavalt vanad, said kõik siiski sisse. Esmamulje koha välimusest oli positiivne..head värvid jne, aga muusika hakkas vastu, kuid selle vea sai parandada alkot tarbides. Nii me siis juttu ajades ajasime endale jooki kõrist alla ja jalad hakkasid vaikselt muusikarütmis liikuma. Matu aga tõmbles juba üle kogu keha ja tahtis kohe saada tantsima. See võimalus tekkis tal siis, kui kohale ilmus mu vend, kellel oli mingil põhjusel rahakulutamis tuju ja hakkas kohe meie sepikutele jooke välja tegema ning peagi oli meie laud täis klaase, täidetud rummi ja koolaga. Mõnus. Kuna me olime täitsa eeskujulikult joonud ja kõigil oli ekstrahea tuju liikusimegi tantsupõrandale...ja nii me jõime ja tantsisime, kuni sepikud hakkasid järjest väsima ning lõpuks istusime me veel viiekesi..andu, matu, rokk, mina ja mu vend. Laud oli aga rummi nii täis, et kõigile oli kaks klaasi...seega edasi pidutsesime ainult meie, aga kõvasti! Mingil hetkel aga ühines meiega üks sepik, kes tahtis ka tantsida..võtsime ta tantsule, kuid tegelikult oli tal hoopis vajadus kätt suruda. Vend võttis väljakutse vastu, kuid.. Tuli välja, et tüüp oli käinud vene eriväes ja teda polnud keegi veel ära surunud..ja nii ta silmagi pilgutamata pani ka mu venna käe maha. Mitu korda jutti. Siis tekkis aga sellel mehel vajadus oma keha näidata ja tõmbas keset klubi särgi seljast, mille peale ilmus kohale turva, kes tegu heaks ei kiitnud. Hehe.
Igastahes selleks ajaks olime me ka suht väsinud kuna kell oli 4 ja järgmine päev oli tulemas uue aasta pidu, võtsime taksistid ja kasisime kodudesse ära...

Väike näpunäide.

Kui saate kellegilt pühade puhul luuletuse ja mõtlete, et päris hea salv ja saadaks enda sõpradele ka, siis enne kontrollige, et te eelmise inimese nime lõpust ära kustutate.
Nagu näiteks Kalle sina. lol.

Mõttetera.

Mõttetera aastavahetuse peolt.
Autoriks imestunud Parmott.

"Täitsa lõpp, ma ei peeretanud praegu, aga mu ümber on peeruhais!"

Kaks Null Null Kuus

Head uut aastat teile sepikud, piffid ja muud tondikud!